①Temperatuuri muutus teatud protsessis on △t, soojuse hulk, mida see protsess neelab (või kiirgab). q tähistab soojuse kogust (J).
Q=c·m·Δt．
Q neelab = c-m-(t-t0)
Q panna = c - m - (t0 - t)
(t0 on algne temperatuur; t on lõpptemperatuur)
kus C on protsessiga seotud erisoojus (maht).
Soojuse ühikud on samad, mis töö ja energia ühikud. Rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis on soojuse ühikuks džauli (lühend Joule, lühend J) (kehtestatud teadlase Joule'i auks). Ajalooliselt oli soojuse ühikuks määratletud kalorsus (lühend kalorsus, lühend cal), mida kasutatakse ainult sekundaarse energiaühikuna, 1 kalorsus = 4,184 J.
Märkus: 1 kcal = 1000 kalorit = 1000 kalorit = 4184 džauli = 4,184 kJ
Tasakaalusuhe neeldunud soojuse ja vabanenud ning salvestatud soojuse vahel säilib antud ajahetkel.
△T=（t1-t0）
② Valem tahke kütuse täielikul põlemisel vabaneva soojuse hulga arvutamiseks: Q put = mq Valem gaasilise kütuse täielikul põlemisel vabaneva soojuse hulga arvutamiseks: Q = Vq Q tähistab soojuse hulka (J), q tähistab kütteväärtust ( J/kg ), m tähistab tahke kütuse massi (kg) ja V tähistab gaasilise kütuse mahtu (m^3).
q=Q heite/m (tahke aine); q=Q heite/v (gaas)
W=Q tühjendus = qm = Q tühjendus/m W=Q tühjendus = qV = Q tühjendus/v (W: kogutöö).
(kütteväärtus on seotud rõhuga)
Rahvusvaheliste ühikute SI-süsteem:
Q - teatud kütuse täielikul põlemisel eralduv soojushulk - Joule J
m --- näitab kütuse massi --- kilogrammi kg
q - näitab kütuse kütteväärtust - Joule kg kohta J/kg
Soojusenergia arvutamise valem
Q=△t*m*C
(erisoojusvõimsus on C, mass on m, Δt on temperatuuri erinevus)